Nordic Hotel Forumis toimunud emadepäeva veebikonverentsil „Viimane õnnelik suhe“ rääkis majandusekspert Robert Kitt oma ettekandes „Kas õnne saab arvutada rahasse?“ musta luige metafoorist, mis tähistab võimatu sündmuse ekvivalenti. „Kas õnne saab ümber arvutada rahasse? Või kas Tšernobõl oli must luik? Vastus mõlemale küsimusele sõltub maailmavaatest ehk ideoloogiast,“ sõnas Kitt.
„Metafoor pärineb sama nimega ilusast linnust, kes Euroopas on valge. Eurooplased olid veendunud, et kõik luiged ongi valged,“ rääkis Robert Kitt. „Austraalia avastamisega kukkus aga see maailmapilt kokku: seal elas luige liik, kes oli must! Piisas kohata vaid ühte musta luike, lükkamaks ümber hüpoteesi, et kõik luiged on valged. Musta luige fenomen ei ole aga kuidagiviisi seotud linnuga, kelle järgi ta nime sai. Musta luige metafoor kirjeldab kõiki sündmusi, mille toimumine on täielik üllatus. Metafoori olulisus seisneb tema analoogias iga mõttelõnga haprusega.“
„Kui algselt tähendas must luik finantskrahhe, siis hiljem tähendas see teisi suuri ajaloolisi sündmusi – maailmasõdu, katastroofe. Koroonaviirus on ka leidnud käsitlemist musta luigena, mis lendas ootamatult kohale. Kuid kas meil ei olnud mitte viimase 20 aasta jooksul olnud teisi sarnaseid viirusi?“ küsis Kitt. „Kas meil ei olnud varajasi signaale sellest, et must luik on tulemas? Efektiivse tapjaviiruse tulek oli tõenäoline. Kui see ei olnud must luik, siis miks mitte midagi ei tehtud? Kui tehti, miks siis tegevus polnud nii efektiivne? Koroonaviiruse levik on mitmes artiklis ja seisukohavõtus olnud klassikaline must luik: ta on ootamatult kohale lennanud, tema mõju on meeletu ning tagantjärgi ilmub välja tarku, kes väidetavalt seda kõike ette nägid. Koroonakriisi puhul seisneb kurbloolisus selles, et kõik ohu märgid olid varasemalt olemas, kuid neid lihtsalt ignoreeriti.“
Kitt rääkis, et rahast on saanud eesmärk omaette: ühiskonnas on legitiimne diskussioon – inimelu versus majanduskasv. „Raha on vaid üks selliseid ideoloogiaid ja see on puhtalt inimestevaheline kokkulepe. Nagu viimase kümne aasta keskpankade praktikast näha, siis saab raha lihtsa vahendiga juurde trükkida. Koroonakriisi ennetamine oleks maksnud raha, ja tema tagajärgede likvideerimine maksab ilmselt oluliselt rohkem. Kliimamuutusega aktiivne mittetegelemine võib samuti tunduda efektiivne, kuid võib vaid ette kujutada, kui palju „maksab“ tagajärgede likvideerimine. Paraku me ei tea, kas kliima muutumine endast üldse jätab kedagi tunnistajaks. Kuni on inimesed, kuni on kultuur, seni on elu mis läheb edasi. Ühe elu hinda ei saa mõõta kaotatud heaolus – heaolu saab tulla tagasi, inimesed inglirajalt paraku mitte.“
Veebikonverentsil võtsid sõna ühiskonnategelane Liia Hänni, majandusekspert Robert Kitt, näitleja Maria Peterson, doktor Karmen Joller, ajakirjanik Ingrid Veidenberg, maailmarändur Uku Randmaa ja tema abikaasa Maibi Randmaa, vaimulik Meego Remmel. Paneeldiskussioonis osalesid näitleja Tiina Mälberg, Rakvere linnapea Triin Varek, PREP-paarisuhtekoolitaja Matti Orav. Konverentsi modereeris Hannes Hermaküla.
Konverentsi korraldab SA Väärtustades Elu (www.save.ee), kelle eestvedamisel toimuvad emadepäeva ja isadepäeva konverentsid regulaarselt juba alates 2012. aastast.
Konverentsi toetab: Pere Sihtkapital
Lisainfo:
Karmen Maikalu, psühholoog, konverentsi korraldusmeeskond
E-post: maikalu@gmail.com
Tel: 5242744
Kaia Kapsta-Forrester, SA Väärtustades Elu juhatuse esimees
E-post: kaia.kapsta@save.ee
Telefon: +372 56 460262