SIHTASUTUSE VÄÄRTUSTADES ELU PÕHIKIRI

1. ÜLDSÄTTED
1.1. Sihtasutuse nimi on: Sihtasutus Väärtustades Elu.
1.2. Sihtasutuse Väärtustades Elu (edaspidi Sihtasutus) eesmärk on kriisirasedusega kaasnevaid probleeme ennetava ja neid lahendava tugisüsteemi arendamine ja varaline toetamine ning pereväärtuste propageerimine ühiskonnas.
1.3. Sihtasutuse soodustatud isikute ringi kuuluvad kriisiraseduse ohvrid – lapsed ja nende vanemad – ning juriidilised ja füüsilised isikud, kes soovivad anda oma panuse sihtotstarbelise tugisüsteemi ülesehitamiseks ja toimimiseks.
1.4. Sihtasutuse asutaja on Eesti Kirikute Nõukogu.
1.5. Sihtasutus hõlmab oma sihtotstarbelise tegevusega Eesti Vabariiki tervikuna.
1.6. Sihtasutuse asukoht on Tallinn, Eesti Vabariik.
1.7. Sihtasutus on asutatud tähtajatult.
1.8. Sihtasutus juhindub oma tegevuses Põhiseadusest, Sihtasutuste seadusest, teistest Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest ja käesolevast põhikirjast.

2. SIHTASUTUSE ÜLESANDED
2. Oma eesmärgi täitmiseks Sihtasutus:
2.1. avab ülemaalise tugisüsteemi ülesehitamiseks erinevaid alaprogramme;
2.2. toetab majanduslikult ja organisatsiooniliselt vastavate alaprogrammide tegevust ja nendega seotud ürituste korraldamist;
2.3. toetab ühe alaprogrammina abordieelse ja abordijärgse nõustamise korraldamist meditsiiniasutuste juures;
2.4. annab nõu Sihtasutuse kompetentsi kuuluvates küsimustes;
2.5. korraldab sihtotstarbelisi uurimusi, konverentse ja seminare, koolituskursusi mittelitsentseeritud mahus, koolitusi koostöös riiklikult akrediteeritud õppeasutustega;
2.6. rakendab meetmeid valdkonna jätkusuutlikkuse tagamiseks (sihtfondide asutamine, neisse raha kogumine ja väljamaksete tegemine);
2.7. edendab koostöövõrgustikku Eestis tegutsevate või tegutsemist alustavate samalaadsete eesmärkidega organisatsioonidega;
2.8. koostöös riigiasutuste ja asjaomaste organisatsioonidega toetab abordieelse ja abordijärgse nõustamise kui teenuse osutamise kvaliteetstandardi (vajadusel nõustaja kutsestandardi) väljatöötava toimkonna, samuti paikkondlikke tugisüsteeme (tugikeskuseid) ülesehitavate toimkondade moodustamist ning loob olemasolevate võimaluste piires igale toimkonnale tegevuseks vajalikud eeldused;
2.9. moodustab erinevate alaprogrammide täitmiseks toimkondi ja gruppe;
2.10. töötab välja iga alaprogrammi majandamise põhimõtted ning koostab nende alusel tulude-kulude koondeelarve;
2.11. toetab projektipõhise rahastajana (kui koostööleppes ei ole ette nähtud teisiti) nende juriidiliste ja füüsiliste isikute tegevusi, mis aitavad kaasa Sihtasutuse põhikirjas loetletud eesmärkide saavutamisele;
2.12. katab vajadusel soodustatud isikute transpordi, majutusega, toitlustusega, meditsiinilise teenindamisega ning valdkonnas tegutsevate spetsialistide (k.a väliskülalised) tegevuse ja vastuvõtuga seotud kulutused;
2.13. sõlmib riigiasutustega, Eesti Kirikute Nõukoguga ja teiste partneritega lepinguid, milledes sätestatakse osapoolte ühised eesmärgid ja koostöövaldkonnad;
2.14. sõlmib koostöölepinguid teiste organisatsioonide ja asutustega Eestis ja mujal maailmas;
2.15. taotleb vastavalt alaprogrammide eelarvele vajalikku eraldist riigieelarvest, rakendab meetmed sponsorvahendite kaasamiseks (sh fondidest jt. juriidilistelt isikutelt, samuti eraannetajatelt), korraldab heategevusfondi tegevust ja sihtotstarbelisi korjandusi;
2.16. tegeleb heategevusega;
2.17. annab välja stipendiume;
2.18. määrab tugisüsteemi korraldamises ja selle edaspidises tegevuses silmapaistnud isikutele tulemusliku töö eest tunnustusauhindu;
2.19. annab välja ja levitab õppematerjale, reklaammaterjale, trükiseid, brošüüre, audio- ja videokandjaid ning loob veebilehti oma põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks;
2.20. on rahvuslike ja rahvusvaheliste kristlike, heategevus- või haridusorganisatsioonide asutajaliige või liige;
2.21. asutab tugikeskuseid ja turvakodusid, koole ja laagreid õigusaktidega sätestatud korras;
2.22. arendab muid tegevusi, mis on kooskõlas õigusaktidega ja Sihtasutuse põhikirjaliste eesmärkidega.

3. SIHTASUTUSE NÕUKOGU
3.1. Sihtasutuse kõrgemaks organiks on 3-7-liikmeline nõukogu, kes kavandab Sihtasutuse tegevust ning korraldab Sihtasutuse juhtimist ja teostab järelevalvet Sihtasutuse tegevuse üle.
3.2. Sihtasutuse nõukogu liikmed määrab ja kutsub tagasi asutaja. Nõukogu liikmetena kaasatakse esindajaid erinevatest riiklikest ja valitsusvälistest institutsioonidest ning ühendustest, kelle tegevuse eesmärgid on samalaadsed Sihtasutuse eesmärgiga. Nimetatud institutsioonide ja organisatsioonide esindajate määramisel ja tagasikutsumisel arvestab asutaja nende institutsioonide ja ühenduste ettepanekuid.
3.3. Nõukogu liikmete volituste tähtaeg on neli aastat.
3.4. Nõukogul on õigus algatada nõukogu liikme tagasikutsumise juhul, kui nõukogu liige jätab olulisel määral täitmata oma kohustused või ei ole võimeline osalema nõukogu töös või kahjustab oluliselt Sihtasutuse huve või tema vastu on alustatud pankrotimenetlus.
3.5. Nõukogu liikmeks ei või olla Sihtasutuse juhatuse liige ega audiitor ega nendega võrdset majanduslikku huvi omav isik ega pankrotivõlgnik.
3.6. Nõukogu liikmed valivad endi hulgast esimehe ja aseesimehe. Esimees korraldab nõukogu tööd. Esimehe puudumisel täidab esimehe ülesandeid aseesimees.
3.7. Nõukogu koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui üks kord nelja (4) kuu jooksul. Koosoleku kutsub kokku esimees või teda asendav aseesimees ja koosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa üle poole nõukogu liikmetest.
3.8. Nõukogu koosoleku peab esimees või teda asendav aseesimees kokku kutsuma, kui seda nõuab nõukogu liige, juhatus või audiitor.
3.9. Nõukogu otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletas üle poole koosolekul osalenud nõukogu liikmetest. Sihtasutuse põhikirja muutmise algatamiseks on vajalik, et selle poolt hääletab vähemalt kaks kolmandikku nõukogu liikmetest.
3.10. Igal nõukogu liikmel on üks hääl ja tal ei ole õigust hääletamisest keelduda või erapooletuks jääda.
3.11. Nõukogu koosolek protokollitakse ja selle kirjutavad alla koosolekut juhtinud nõukogu esimees või aseesimees ja protokollija. Protokolli kantakse ka nõukogu liikme eriarvamus, mille ta kinnitab oma allkirjaga.
3.12. Nõukogu liige ei võta osa hääletamisest, kui otsustatakse tema ja Sihtasutuse vahelise tehingu tegemiseks nõusoleku andmist, samuti kolmanda isiku ja Sihtasutuse vahelise tehingu tegemiseks nõusoleku andmist, kui nõukogu liikme sellest tulenevad huvid on vastuolus Sihtasutuse huvidega.
3.13. Nõukogu liikmele tema ülesannete ja Sihtasutuse majanduslikule olukorrale vastava tasu maksmise tingimused määrab nõukogu kindlaks Sihtasutuse aastaeelarve kinnitamisel.
3.14. Sihtasutuse nõukogu:
3.14.1. võtab vastu otsuseid Sihtasutuse tegevuse edendamise strateegilistes küsimustes;
3.14.2. määrab Sihtasutuse põhikirjalise tegevuse ja majandamise üldised põhimõtted;
3.14.3. otsustab uute fondide või sihtfondide asutamise ning kinnitab nende põhikirjad;
3.14.4. määrab ja kutsub tagasi Sihtasutuse juhatuse liikmed, sõlmib nendega lepingud ja määrab kindlaks töötasu suuruse;
3.14.5. nimetab ja kutsub tagasi audiitori ning määrab tema töö tasustamise korra;
3.14.6. kontrollib Sihtasutuse juhatuse tegevust ning kinnitab juhatuse poolt esitatud aastaaruanded ja -eelarved;
3.14.7. algatab muudatuste tegemise Sihtasutuse põhikirjas ja vaatab läbi asutaja poolt ettevalmistatud muudatused põhikirjas;
3.14.8. otsustab osaluse omandamise ja lõppemise äriühingutes ning registrisse kantud kinnis- või vallasasjade võõrandamise või asjaõigusega koormamise.