- Projekti partnerid:
MTÜ Dialoog Laste Nimel
Kontaktisik: Kristel Jürna, spetsialist
Eesti Lepitajate Ühing
Anneli Liivamägi-Hitrov
Eesti Naiste Varjupaikade Liit
Leili Mutso
Eesti Naisteühenduse Ümarlaua Sihtasutus
Eha Reitelmann
Eesti Unekooli Ühing
Õnne Liv Valberg
MTÜ Hingekeel
Signe Uustal
MTÜ Laste ja Noorte Kriisiprogramm
Maire Riis
MTÜ Pro Familia
Piret Visnapuu-Bernadt
MTÜ Vaiter
Sigrid Petoffer
Sihtasutus Väärtustades Elu
Kontaktisikud:
Karmen Maikalu, juhatuse liige
Margit Emberg, valdkonnajuht
Cornelia Kangur, projektijuht
- Projekti tegevussuunad
S 1
Kommunikatsioonistrateegia ja teavitus “Eesti pere toetuseks” pereteadlikkuse tõstmiseks.
Perekonna kui süsteemi ja paarisuhte kvaliteet avaldavad mõju inimeste heaolule ning vaimsele ja füüsilisele tervisele. Vaimse tervise riskitegurid on kuritarvitamine, vägivald, eraldatus, kaotus ning sotsiaalne isolatsioon.
Laste käitumisprobleemide ennetamisel peaks üheks võimalikuks sihtgrupiks olema esmase ennetuse puhul kõik lapsevanemad, ka need, kelle lastel ei esine käitumisprobleeme.
Terveid peresuhteid toetavate teenuste kättesaadavuse ebapiisavus.
Oluline toetada vanemaid tõenduspõhiste programmidega/ sekkumistega – praktilised teadmised ja praktilisi oskused – kuidas hoida ja ületada paarisuhtes ette tulevaid probleeme ilma suhtest lahkumata?
S 2
Tähelepanu vanem-laps kiindmussuhtele, kiindumussuhte diagnostika, toetavad sekkumised.
Laste huve arvestava teenusdisaini eest kõnelemine ja vastavate kompetentside arendamine ning heade praktikate jagamine – hetkel ebapiisav.
Lapse kuulamine pere- ja ühiskondlikul tasandil.
Ema vaimse tervise olulisus: rasedus- ja sünnitusjärgne periood on spetsiifiline ajaperiood, mis eeldab spetsialistitasandil ettevalmistust, esmatasandi vaimse tervise teenuse kättesaadavust, õigeaegset märkamist ning kohest sekkumist.
Isade hoolitsuskäitumine beebide suhtes on väheminstinktiivsem kuid isade roll lapse arengus on oluline.
S 3
Väikelaste ja nende perede vajadustele vastavate teenuste ebapiisavus.
RKN süsteem võimaldab peredele tasuta raseduskriisi kontaktnõustamist vaid EHK toel ämmaemanda või naistearsti saatekirja alusel. Käesoleva projekti raames avama võimaluse, et motiveeritud, teadlikud pered jõuavad teenusele sh tervishoiusüsteemi väliselt.
Puudulik psühholoogilise abi kättesaadavus kriiside läbimisel ja vahetult pärast traumaatilise sündmusega kokkupuutumist.
Vajadus komplekstraumadega tegeleva tugisüsteemi järele.
Probleemsed peresuhted. Sagedased vanematevahelisi konfliktid, mistõttu kogevad lapsed tulevikus rohkem sotsiaalseid väljakutseid ja raskusi.
S 4
Lähisuhtevägivald
Kõrge lahutuste arv: 2018. a 3199 abielu. 15% vanematel lahutus väga probleemne.
Kulutõhusamate ennetavate tugiteenuste marginaliseerimine, mis hoiaks kontrolli all hilisemaid kulutusi vaimse tervise häiretega tegelemisel.
Lapsevanemad vajavad tuge ja nõustamist ka vanemlusoskuste arendamisel.
Valdkondadevahelise koostöö ebapiisavus.
Süsteemse koostöövõrgustiku ülesehitamine.
- Projekti eesmärgid
Eesti on lasterikas ja positiivset vanemlust toetav riik, kus on olemas tugi laste kasvatamisel ja vanemaks olemisel, lastel elukvaliteet ja tulevikuväljavaated. Lapse õigused – tagatud, iga laps on väärtustatud, tema arengut ning heaolu toetab turvaline keskkond. Toimiv koostöövõrgustik – avalikõiguslik sektor, lastekaitse, laste ja peredega töötavad haridustöötajad, peredele tugiteenuseid pakkuvad spetsialistid.
Peredele suunatud elukaarepõhine teenuste süsteem: RKN, interaktiivne videotreening, Unekool, PREP – Paarisuhte Rahulolu Edendamise Programm, WMR- Minu suhe on minu kätes, peretraapia, traumateraapia, toimib perelepitusteenuse sujuv edasipakkumine.
Noored saavad iseseisvaks eluks olulise ettevalmistuse, sh paari- ja peresuhete osas.
Nii, nagu riik toetab täies mahus tõenduspõhist vanemlusprogrammi ” Imelised aastad”, oleks oluline, et toetataks vähemalt 80% ulatuses kõigile Eesti peredele ka paarisuhte valdkonnas tõenduspõhistes PREP-programmides osalemist, sest hästitomiv paarisuhte lapse vanemate vahel on lapse tegelik kodu ja turvaline alusvundament kogu ülejäänud eluks.
Vanemate lahkuminekul on lastel tagatud õigus mõlema vanemaga suhtlemisele, elatisrahale, kokkulepetele elukoha ja hariduslikes küsimustes.
Laste huve arvestav teenusdisain, meetodid laste kaasamisel ja laste huvide eest seismisel sh kohtusüsteemis. Vastavate spetsialistide kompetentside arendamine väliskoolitajate abiga.
Kasutusele on võetud laps-vanem kiindumussuhte mõõtevahendid. Praktilised juhendmaterjalid ja metoodikad, mida saavad kasutada erinevate tasandite laste ja peredega töötavad spetsialistid, sh laps-vanem kiindumussuhte arengu toetuseks.
Koostöö lastekaitsespetsialistidele ja kohtutega. Kriminaalmenetlus lõpetatakse oportuniteediga, määrates isikule kohustuse läbida sotsiaalprogramm turvaliste suhteoskuste õppimiseks, PREP-programmide üle-eestiline kättesaadavus on tagatud.
WMR -vanem õpib iseenda ja lapse vajaduste eest teadlikumalt seisma, last paremini märkama, kuulama ja mõistma.
Laps kui indiviid, kel oma maailm, vajadused, õigused ning turvalisus (sh emotsionaalne turvalisus) on tagatud. Lapsevanemate reaktiivsuse alanemine.
Paraneb nii sihtrühma, kui spetsialistide, erinevate institutsioonide informeeritus, kasvab õigeaegsete pöördumiste arv – kuluefektiivne kohalikule omavalitsusele ja riigile.
Traumeeritud sihtgrupi elu-, õpi- ja töövõime säilitamine ja taastamine ning hilisemate erinevate probleemide ennetamine. Traumakogemuse vähendamiseks ja turvaliste suhete alaste teadmiste tõstmiseks toimiv koostöövõrgustik, teadlikkus tõenduspõhistest sekkumistest.
Eesti ühiskonna kasvab teadlikkus, kuidas tegeleda kiindumussuhtetraumadega, sh peatada traumade edasikandumist põlvkonnalt põlvkonnale.
Projekti toetab:
Täiendav informatsioon:
Kaia Kapsta-Forrester, SA Väärtustades Elu juhatuse esimees, suurprojekti idee algataja ja
projektijuht
kaiakapstaforrester@save.ee
+372 56460262