- Projekti partnerid:
MTÜ Dialoog Laste Nimel
Kontaktisik: Kristel Jürna, spetsialist
Eesti Naiste Varjupaikade Liit
Kontaktisik: Leili Mutso, juhatuse liige
Eesti Naisteühenduse Ümarlaua Sihtasutus
Kontaktisik: Eha Reitelmann, juhatuse liige
Mittetulundusühing Hingekeel
Kontaktisik: Signe Uustal, spetsialist
Mittetulundusühing Laste ja Noorte Kriisprogramm
Kontaktisik: Maire Riis, spetsialist
Mittetulundusühing Pro Familia
Kontaktisik: Piret Visnapuu-Bernadt, spetsialist
MTÜ Vaiter
Kontaktisik: Sigrid Petoffer, projektijuht
Sihtasutus Väärtustades Elu
Kontaktisikud:
Karmen Maikalu, juhatuse liige
Margit Emberg, valdkonnajuht
Cornelia Kangur, projektijuht
- Projekti tegevussuunad
S 1
Perekond kui süsteem ja paarisuhte kvaliteet avaldavad mõju inimeste heaolule ning vaimsele ja füüsilisele tervisele. Vaimse tervise riskitegurid on kuritarvitamine, vägivald, eraldatus, kaotus ning sotsiaalne isolatsioon.
Laste käitumisprobleemide ennetamisel ja vähendamisel peaks üheks võimalikuks sihtgrupiks olema esmase ennetuse puhul kõik lapsevanemad, ka need, kelle lastel ei esine käitumisprobleeme.
Ema vaimse tervis on ülimalt oluline: rasedus- ja sünnitusjärgne periood on spetsiifiline ajaperiood, mis eeldab spetsialistitasandil ettevalmistust, esmatasandi vaimse tervise teenuse kättesaadavust, õigeaegset märkamist ning kohest sekkumist.
Isade hoolitsuskäitumine beebide suhtes on väheminstinktiivsem. Projekt adapteerib ja arendab isaks kasvamise protsesse toetavaid programme. Puudulik psühholoogilise abi kättesaadavus kriiside läbimisel ja vahetult pärast traumaatilise sündmusega kokkupuutumist.
Väikelaste ja nende perede vajadustele vastavaid teenuseid on tänasel päeval ebapiisavalt.
Sagedased vanemate vahelisi konfliktid, mille tulemusena kogevad lapsed tulevikus rohkem sotsiaalseid väljakutseid ja raskusi.
Kõrge lahutuste arv: 2018. a 3199 abielu. 15% vanematel lahutus väga probleemne.
Kulutõhusamate ennetavate tugiteenuste marginaliseerimine, mis hoiab kontrolli all hilisemad kulutused vaimse tervise häiretega tegelemisel.
S 2
Lapse ja noore probleeme lahendatakse pigem perekonna kontekstist väljaspool.
Oluline on traumakogemusega lastele ja noortele kriisiabi jt toetavate teenuste kättesaadavuse tagamine vastavalt nende vajadustele, sh leinatoetusprogramm lähedase kaotanud lastele ja peredele jne.
Lastepsühhiaater A. Daniel-Karlsen: lastepsühhiaatri poole pöörduvate laste hulgas on 75% puhul põhjuseks vägivald peresuhetes.
Terveid peresuhteid toetavate teenuste kättesaadavus on ebapiisav.
S 3
Laste kaasamise ja osalusvõimaluste parendamiseks on tarvis koolitada spetsialistide.
Oluline on laste huve arvestava teenusedisaini eest kõnelemine ja vastavate kompetentside arendamine ning heade praktikate jagamine.
Lapse roll parima huvi väljaselgitamisel hooldusõiguse menetluses kohtus, lapse kuulamine nii pere, kui ka ühiskondlikul tasandil.
S 4
Valdkondadevahelise koostöö ebapiisavus.
Projekt pakub spetsialistitasandi täiendkoolitusi KOV spetsialistidele sh. lastekaitsetöötajatele,
Süsteemsema koostöövõrgustiku ülesehitamine.
Tähelepanu probleemide ennetamisele.
Koostöö sidusvaldkondade, spetsialistide ja praktikutega.
Eesti on positiivset vanemlust toetav riik, kus on olemas tugi laste kasvatamisel ja vanemaks olemisel, lastel elukvaliteet ja tulevikuväljavaated.
Projekt võimestab väikelapse vanemaid ja nendega töötavaid spetsialiste.
Lapse õigused – tagatud, toimib lastekaitsesüsteem, iga laps on väärtustatud, tema arengut ning heaolu toetab turvaline keskkond.
Toimiv koostöövõrgustik – lastekaitse, laste ja peredega töötavad haridustöötajad, peredele tugiteenuseid pakkuvad spetsialistid.
Peredele suunatud elukaarepõhine teenuste süsteem: RKN, interaktiivne videotreening, programm ”Toetavatel õlgadel” jne.
Laste huve arvestav teenusdisain, meetodid laste kaasamisel ja laste huvide eest seismisel kohtusüsteemis. Vastavate spetsialistide kompetentside arendamine väliskoolitajate abiga.
Laps kuulatakse kohtumenetluse käigus ära, kasutusele on võetud laps-vanem kiindumussuhte mõõtevahendid.
- Projekti eesmärgid
Eesmärk on jõuda EL kriteeriumite teise tasemeni: vähemalt kahes kohtu- või haldusmenetluses reeglid ja protseduurid, mis tagavad lapsele ligipääsu õiguste kohta käivale teabele, tasuta advokaadile jne.
Praktilised juhendmaterjalid ja metoodikad, mida saavad kasutada erinevate tasandite laste ja peredega töötavad spetsialistid.
Keerulisemate suhtedünaamikatega lahutavad pered suunatakse programmi „Dialoog laste nimel“ (DLN). DLN metauurimus – kogemusliku mõjuga sekkumised on konfliktsete lahutuste puhul edukad – vanemad on omandanud uusi suhtlemisviise.
Koostöö lastekaitsespetsialistidele ja kohtutega.
Kriminaalmenetlus lõpetatakse oportuniteediga, määrates isikule kohustuse läbida sotsiaalprogramm turvaliste suhteoskuste õppimiseks, PREP-gruppide üle-eestiline kättesaadavus on tagatud „Hoolivad isad” järgmine faas – koostöö kohalike omavalitsustega. Kaugem eesmärk: lähisuhtevägivalla riski vähendamine laste ja nende emade suhtes.
Teadlikkuse kasv nii ühiskonnas kui ka laste ja peredega kokku puutuvate spetsialistide seas.
Väikelapse vaimse tervise alane pikaajaline koolitus – multidimensioonilised spetsialistitasandil toimivad koostöövõrgustikud maakondades.
Traumeeritud sihtgrupi elu-, õpi- ja töövõime säilitamine ja taastamine ning hilisemate erinevate probleemide ennetamine.
Traumakogemuse vähendamiseks ja turvaliste suhete alaste teadmiste tõstmiseks toimiv koostöövõrgustik, teadlikkus tõenduspõhistest sekkumistest.
Paraneb nii leina kogenud inimeste kui spetsialistide, erinevate institutsioonide informeeritus, kasvab õigeaegsete pöördumiste arv – kuluefektiivne kohalikule omavalitsusele ja riigile.
Laps õpib oma vajaduste eest teadlikumalt seisma, laps kui indiviid, kel oma maailm, vajadused, õigused, lapsevanemate reaktiivsuse alanemine.
Hinnangud ja arvamused rehabilitatsioonitöö ja sekkumiste sobivusest ja tulemuslikkusest kogutud vähemalt 500 lapselt Saadud andmeid kasutatakse edasiste tegevuste planeerimisel, vajadusel edastatakse koondandmed lastele suunatud poliitikate/tegevuste arendajatele.
Projekti tulemusena suureneb seda ellu viivate organisatsioonide tegevusvõimekus, kasvab teenuste pakkumise stabiilsus ja kättesaadavus sihtgrupile.
Koostöö omavalitsuste ning erialaspetsialistidega võimaldab uute teenuste ja koostöövormide teket. Projekti edukal käivitumisel tekib partneritel võimalus pakkuda projektis kirjeldatud teenuseid senisest suuremas mahus peredele, KOV spetsialistidele jt erialaspetsialistidele (sh supervisioone). Koostöösidemed kolmanda ja avalikõigusliku sektoriga tihenevad.
Projekti käigus pakutavad lapsi ja peresid toetavad teenused ning väljatöötatav tugiteenuste süsteem eeldavad järjepidevat koostööd avaliku sektoriga, sest tugiteenuseid vajavad pered ei ole sageli piisavalt maksejõulised, et osta ise sobivaid ja kvaliteetseid teenuseid. Tulemuste jätkusuutlikkus teenuste sujuva edasipakkumise kontekstis sõltub seetõttu suuresti poliitilisest tahtest.
Elluviidavate programmide mõjul kasvab ühiskonnas teadlikkus tervetest ja turvalistest suhteoskustest, tõenduspõhiste teenuste kauakestev järelmõju aitab ennetada lahkuminekuriski peredes.
Lapsevanemad, kes otsustavad siiski lahku minna, suudavad programmide läbimise tulemusena jääda lahutusejärgselt teineteise suhtes lugupidavamale positsioonile ning säilitada laste jaoks vanemlikku koostöövõimekust. Tõusnud on naiste ja meeste protsent, kes on programmide läbimise tulemusena suutnud turvaliselt väljuda ebaturvalistest suhteolukordadest.
Lapsevanemate suurem teadlikkus alandab laste riski ohtlikesse ja ebaturvalistesse olukordadesse sattumisel. Kõik kokku aitab ennetada hilisemaid vaimse tervise häiretega seotud kahjusid ja kulutusi kogu ühiskonnale.
Jätkusuutlikkuse tagavad kõrged nõuded ellu viidavate programmide kvaliteedile. Kvaliteedi hindamiskriteeriumid on:
- Pereliikmete ja laste hinnang programmidele, rahulolu, soovitusindeksi määr
- Traumajärgse sümptomaatika vähenemine
- Positiivne tulevikunägemus ja usk toimetulekusse, isiklike ressursside (taas)leidmine
- Sidusgrupi ja koolitusgruppides osalenute rahulolu ja soovitusindeksi määr
- Meeskonna pühendumus ja hea koostöö, kõrged nõuded grupijuhtidele ja vabatahtlikele, kovisioonid, supervisioonid.
Koostöös programmide väljatöötajatega toimub pakutavate teenuste kvaliteedi ja professionaalse taseme järjepidev monitooring. Arendustegevusega seotud kulud, samuti litsentsikulud kaetakse osalejate omaosalusest tuleva rahastuse kaudu.
Projekti vahenditest on koolitatud juurde uusi spetsialistide. Koolitusel saadud teadmised jäävad püsima (vastavalt järeluuringutele) ka 5 aastat pärast. Läbitud koolitused toetavad teenuste muutumist lapsekesksemaks, paraneb spetsialistide koostöö lapsevanematega.
Abivajajad on teadlikumad oma võimalustest neile sobiva abi järele pöördumiseks.
Projekti toetab:
Täiendav informatsioon:
Kaia Kapsta-Forrester, SA Väärtustades Elu juhatuse esimees, suurprojekti idee algataja ja
projektijuht
kaiakapstaforrester@save.ee
+372 56460262