4. juuni 2020
Avalik pöördumine
Lp peaminister Jüri Ratas, sotsiaalminister Tanel Kiik, rahvastikuminister Riina Solman ja teised EV
valitsusse kuuluvad ministrid ning erakondade esimehed
Tahame esmalt avaldada tänu SA Väärtustades Elu, Eesti Naisteühenduste Ümarlaua SA, MTÜ Eesti Naiste
Varjupaikade Liidu, MTÜ Laste ja Noorte Kriisiprogrammi, MTÜ Dialoog Laste Nimel, MTÜ Pro Familia,
MTÜ Vaiter, MTÜ Hingekeel, MTÜ Eesti Unekooli Ühingu ning MTÜ Eesti Lepitajate Ühingu nimel nii
sotsiaalminister Tanel Kiigele, rahvastikuminister Riina Solmanile kui kogu valitsusele, et oleme saanud
olla keeruliste aegade läbimisel toetust vajavate peredele kõrval ning jätkata perede ja laste vaimset
tervist toetavate teenuste sujuvat pakkumist.
Tahame uskuda, et ehkki eriolukord on seadnud valitsuse keeruliste valikute ette, leitakse head tahet ja
tarkust pöörata erilist tähelepanu perede vaimse tervise säilitamisele, perevägivalla ennetamisele ning
vägivallaahela katkestamisele. Toonitame vajadust mitte piirata ega kärpida käimasoleva kahe
koostööprojekti „Laste ja perede heaolu tagavate teenuste koostööpakkumine” ning „Lasterikast Eestit
toetavate ja perede heaolu tagavate teenuste koostööpakkumine” mahtu, mis on oma esialgsete kavade
ja vajadustega võrreldes saanud niigi kusagil 50% ulatuses vähem toetust peredele oluliste tugiteenuste
võimaldamiseks.
Tänu süsteemsemale koostööle Sotsiaalministeeriumi ja Rahvastikuministri Bürooga riigile strateegilise
partnerluse kontekstis, on projektide „Laste ja perede heaolu tagavate teenuste
koostööpakkumine” ning „Lasterikast Eestit toetavate ja perede heaolu tagavate teenuste
koostööpakkumine” raames 2020. aasta algusest toetatud tuhandeid inimesi, nii naisi, mehi kui ka lapsi.
Loovalt ja innovatiivselt on leitud erinevaid veebipõhised lahendusi tuge vajavate peredeni jõudmiseks ka
Covid-19 seotud eriolukorra jooksul.
Sõbralik, turvaline pere annab meile meelerahu ja igapäevase kindlustunde ning on laste kasvamiseks ja
arenguks möödapääsmatult vajalik. Üksteise toetamine ja tingimusteta armastus on väärtused, mida
pered endaga kannavad nüüd ja tulevikus. Kui peresuhted on läinud keeruliseks ja ei paku enam
turvalisust, siis vajavad abi nii lapsed kui ka lapsevanemad.
Kümme laste ja perede heaks tegutsevat ühingut on pannud kolmeks aastaks seljad kokku, et olla riigile
strateegiliseks partneriks. Eraldi ja kõik koos tegutsetakse selle nimel, et 21 erinevat perede vaimset
tervist toetavat tugiteenust ja sekkumist oleksid lastele ning peredele kättesaadavad. Kui riigi ülesanne on
strateegiate loomine ja kohalike omavalitsuste ülesandeks elu võimalikkus kogukondades, siis kolmas
sektor saab muuhulgas palju ära teha laste ja perede huvikaitse ning vanemahariduse valdkonnas. Kõik
kümme ühingut omavad kompetentsi, et pakkuda nii kriisiolukorras kui sellest väljumisel ennetavaid
teenuseid, toetamaks perede ja laste vaimset tervist.
Ainuüksi PREP-paarisuhtekoolitusel „Paarisuhte rahulolu edendamise programm“ ja üksikisikutele
suunatud PREP-suhtekoolitusel „Minu suhe on minu kätes“ on osalenud kokku ligi 300 erinevat isikut,
kellest ca 25% on prokuratuuri ja ohvriabi kliendid. Suvele minnakse vastu vähemalt kümne alustava
grupiga, mille läbiviimisel järgitakse valitsuse määrusi. Ehkki veebikoolituse kogemus üllatas oma
efektiivsuse osas valdavat osa koolitatavatest, on üle 200 inimese asetanud juba praegu oma lootuse
sellele, et PREP-grupid jätkuvad taas reaalruumis. Loodame jätkata vähemalt sama aktiivselt nii suvel kui
ka aasta teises pooles.
Tervete peresuhete toetamise eesmärgil tegeletakse aktiivselt koolinoortele suunatud PREPsuhtekoolituse programmi ja isade tähtsust ning rolli mõtestava PREP-programmi „Toetavatel õlgadel“
Eestisse toomisega.
Perede vaimse tervisega tegelevad spetsialistid on teadlikud, et mitte ainult eriolukord ise, vaid ka
eriolukorrast väljumine ja majanduslangus on toomas kaasa järjekordse kriiside ja stressi laine. Samuti on
prognoositud eriolukorrast väljumisega seotud pingelanguste ja muutunud olukorraga kohanemisega
seotud vaimse tervise häirete kasvu.
Hüppeliselt on kasvanud vajadus perelepitusteenuse järele. Tänu projekti toele saavad teenust kasutada
ka vähekindlustatud pered. Perelepitusteenuse pakkumisega alustati projekti kontekstis alles aprilli
keskpaigast. Tänaseks on töös kokku 12 peret (24 inimest), aga kui arvestada, et keskmiselt on 2 last peres,
siis on kaudselt abi saanud lisaks veel umbkaudu 20-24 last. Vajadus teenuse järele on tegelikkuses
tunduvalt suurem.
„Dialoog laste nimel“ grupid on täitumas ja suvel on plaanis alustada kolme grupiga kolmes erinevas linna
ligikaudu 50 lapsevanemale ja 50 lapsele.
Mainitud kahe projekti käigus pakutavaid teenuseid vajavad regulaarselt nii lapseootel kui ka lähedase
kaotanud pered. Raseduskriisinõustajad on olnud abivajajatele kättesaadavad nii telefonis kui ka
veebipõhiselt. Raseduskriisi nõustamiseteenust saab igakuiselt keskmiselt 290 isikut. Läbi eriolukorra
perioodi on olnud jätkuvalt avatud kliendile tasuta Raseduskriisi nõustamistelefon 8002008, mis tegutses
kogu eriolukorra vältel 24/7.
Laste ja Noorte Kriisiprogramm on 25 aasta jooksul ainsana Eestis läbi viinud leinatoetusgruppe lähedase
kaotanud lastele ja noortele. Statistikaameti andmetel kaotab aastas vanema üle 500 lapse vanuses 0-
18. Ligi 50% surmajuhtumitest on ootamatud ja/või traumaatilised. Sel aastal oleme saanud info 41%
KOV-idelt, samuti peredelt, kokku 195 uue lapse kohta. Jätkame toe pakkumist ka 45 lapsele eelmisest
aastast. Praegu tegeleme 120 uue lapse ja nende pereliikmetega. Grupitöid lastega plaanitakse olukorra
leevenedes augustisse. Traumeerituse tõttu on leinas lastega pered haavatavad. Neile lubatud
psühholoogilise abi tagamine on taastumiseks ülioluline ja abist ilmajätmine võib mõjuda seisundit
kahjustavalt.
Peresid puudutavatel probleemidel on kõrge hind ühiskonna jaoks. Eesti Avatud Ühiskonna Instituut on
välja arvutanud, et Eestile läheb ainuüksi lähisuhtevägivald aastas maksma 116,5 miljonit eurot, ühe
inimese kohta umbes 90 eurot aastas. Oluline on toonitada, et perevägivalla puhul on ennetamine
võrreldamatult tõhusam kui karm karistus. Inimeste käitumist ei juhi kartus, vaid kultuur,
lastetuba ja ühiskonna hoiakud.
Programm „Hoolivad isad“ on suunatud isadele, kes on füüsiliselt või emotsionaalselt väärkohelnud oma
lapsi või laste ema või kelle puhul on kõrge risk, et selline väärkohtlemine võib aset leida. Kolmes grupis
osaleb 30 isa, mille kaudu saavad tuge 30 ema ja 56 last. Sel aastal on kavas moodustada veel kuus isade
gruppi – Rakveres, Pärnus, Lõuna-Eestis ja Harjumaal (s. h Tallinn). Oma tegevuse kaudu aitame isadel
oma lapsi väärtustada, mis on programmi peamine eesmärk.
Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudis heaks kiidetud mudeliga vägivalla katkestamise programmi
“Löömata teekond” raames anname endast oleneva tuues muutusi, et rohkem kui 80-l perel ja nende
lastel oleks võimalus kasvada turvalisemas kasvukeskkonnas ja ühiskonnas, tervislikuma tuleviku
nimel. Programm on mõeldud perekonnas või lähisuhtes vägivallateo toime pannud või oma suhteid
kahjustavate käitumisimpulsside pärast mures olevatele meestele ning nende perekondadele.
Aastas lahendavad kohtud üle 2500 vanemate vahelise elatisvaidluse ja üle 1200 vanema õigusi ja lapsega
suhtlemise korda puudutava vaidluse, mis on kõigile osalistele, eelkõige alga lastele äärmiselt kurnavad ja
riigile kulukad. Meie projektides on kavas adapteerida Eestis kolme aasta jooksul kokku kolm
rahvusvaheliselt tunnustatud kiindumussuhte hindamise mõõtvahendit, mille abil saame selgust
lapsevanema raskustest ja abivajadusest ning oskame valida perele sobiva abistamise viisi. See aitab hoida
kokku ressursse, mis kuluvad venivates perevaidlustes ning leida sobiva võimaluse perede tegelikuks
aitamiseks.
Pered pöörduvad samm-sammult tagasi oma vanasse rutiini, veelgi enam on aga vaja teadlikkust laste
unerütmi osas, mille häirumine lisab praegusele pingelisele ajale veelgi rohkem lisastressi.
Eesti Unekooli Ühingu poolt läbi viidavad koolitused keskenduvad lapsevanem teadlikkuse tõstmisele ja
nende toetamisele laste unemurede lahendamisel. Käesoleva aasta koolitusgrupid on juba täis. Kokku
püütakse gruppidesse mahutada kuni 60 inimest, aga vajadus sellise koolituse järele on tunduvalt suurem.
Mõlema projekti kontekstis toimub aktiivne laste ja perede huvikaitseline tegevus.
Valmimas on pereväärtusi ja terveid peresuhteid toetav meediastrateegia ja tegevuskava jne.
Kõik projektides pakutavad teenused toetavad koalitsioonileppe eesmärki peresõbralikust Eestist, kus
inimesed tunnevad ennast turvaliselt ja kindlalt.
Ühineme siinkohas Eesti Puuetega Inimeste Koja üleskutsega leida ajal, mil riik arutab ärisektori toetamist
sadade miljonitega ka alternatiivseid võimalusi rahastamise tagamiseks haavatavate sihtgruppide
toetuseks, kelle hulka kuuluvad kahtlemata ka keerulistesse olukordadesse sattunud lastega pered.
1. jaanuaril 2020 alanud ja kolm aastat kestva projekti „Laste ja perede heaolu tagavate teenuste
koostööpakkumine” partnerid on: SA Väärtustades Elu, Eesti Naisteühenduste Ümarlaua SA, MTÜ Eesti
Naiste Varjupaikade Liit, MTÜ Laste ja Noorte Kriisiprogramm, MTÜ Dialoog Laste Nimel, MTÜ Pro Familia,
MTÜ Vaiter ja MTÜ Hingekeel. kogusumma on 974 474 eurot ja millest hasartmängmaksu toetus
moodustab 760 000 eurot.
1. veebruaril 2020 alanud ja kaks aastat kestva projekti „Lasterikast Eestit toetavate ja perede heaolu
tagavate teenuste koostööpakkumine” partnerid on: SA Väärtustades Elu, Eesti Naisteühenduste
Ümarlaua SA, MTÜ Eesti Naiste Varjupaikade Liit, MTÜ Laste ja Noorte Kriisiprogramm, MTÜ Eesti
Lepitajate Ühing, MTÜ Pro Familia, MTÜ Vaiter ja Eesti Unekooli Ühing. kogusumma on 647 322 eurot ja
millest hasartmängmaksu toetus moodustab 490 000 eurot.
Lugupidamisega
Allakirjutanud
SA Väärtustades Elu
Eesti Naisteühenduste Ümarlaua SA
MTÜ Eesti Naiste Varjupaikade Liit
MTÜ Laste ja Noorte Kriisiprogramm
MTÜ Dialoog Laste Nimel
MTÜ ProFamilia
MTÜ Vaiter
MTÜ Hingekeel
MTÜ Eesti Unekooli Ühing
MTÜ Eesti Lepitajate Ühing