Konverents “Isa või isane?”

6. novembril 2012 toimus Tallinnas, Rahvusraamatukogu kuppelsaalis konverents “Isa või isane”. Konverentsi eesmärk oli pöörata tähelepanu isaks olemise tähtsusele ja tähendusele.

Toome siin sinuni need unustamatud kõned ja ettekanded ning väärt mõtted sellelt konverentsilt. Et saaksid samuti mõelda kaasa ja olla osa positiivsetest muutustest, mida MTÜ Üksikvanema Heaks on algatamas.

Konverentsi modereeris ja paneeldiskussiooni juhtis Hannes Hermaküla

Isaks olemisest ja isa rolli muutumisest ajas kõnelesid:

Hannes Hermaküla juhatab sisse Regionaalminister Siim Kiisleri

Regionaalminister Siim Kiisler ütles konverentsi avakõnes, et see, kuidas suhtutakse isa rolli ja sotsiaalsesse staatusesse sõltub palju ühiskonna hoiakutest. Kiisleri sõnul on neid hoiakuid vaja muuta ja julgustada mehi võtma vastutust ning looma püsiv suhe. „Sest kui seda julgust ei ole, siis ei ole julgust ja kindlustunnet ka emal, kui emal ei ole kindlustunnet ei ole uut last ja kui ei ole uut last, siis on eestlasi vähe. See, et eestlasi on vähe ja jääb üha vähemaks on meie ühiskonna kõige suurem probleem, millega peame palju rohkem tegelema.“

Meego Remmel – Isa või isane? Väljakutsuv küsimus! Võtame väljakutse vastu?

Meego Remmel rõhutas, et isa-suhe on mehistuvate poiste arenguloos eksistetsiaalselt määrava tähtsusega. „Poisid kujundavad oma maailmavaate selle järgi, milline on nende isa. Kui isa puudub, siis tuleb leida keegi, kes peegeldab sellesse maailma isa eeskuju – õpetaja, treener, vanaisa.“

Hannes Hermaküla juhatab sisse Naatan Haameri

Naatan Haamer – Kuidas see juhtub, et isad eemalduvad perest? Isaks saamine, isaks jäämine


Naatan Haameri sõnul on tänapäeval üheks isa rolliks majandusliku kindlustatuse tagamine. „Kuid sotsiaalne isadus? See, et isa on lapse jaoks olemas ja oma olemusega eeskujuks, et tuntakse teineteisest rõõmu emotsionaalses mõttes? Kahjuks siin meie ühiskond isasid väga palju ei toeta,“ nentis Haamer.

Hannes Hermaküla juhatab sisse Marju Lauristini

Marju Lauristin – Eesti pereühiskonna tulevik?

Marju Lauristin ütles, et Eesti ühiskonnas hinnatakse enseteostusena vähe seda, kui mees on loonud õnneliku perekonna ja on tähtis oma naise ja laste jaoks. „Oluline on ikka pigem materiaalne pool – auto, maja jne.“ Vaadates tänapäeva peremudeleid tõdes Lauristin, et toimub liikumine vabade suhete poole, tänapäeva perekonnas toovad mõlemad vanemad leiva majja ning juurde tekib kärgperekondi. „Samas kui abielus või suhetes võib juhtuda kõike, siis lapsed on vastutus kogu eluks.“ Lauristini sõnul tuleb isa rolli väärtustada ning rohkem väärtustada ka vanaisade rolli.

Heinz Valk ja Hannes Hermaküla – Ühe inimese ja isa ning vanaisa pika elu kogemus. Kuhu ma olen jõudnud? Ühe isa ja noorema mehe ideaalid. Kuhu ma tahan jõuda?

Tõnu Lehtsaar – Isaksolemisest psühholoogi pilgu läbi?

Psühholoog Tõnu Lehtsaare sõnul ei ole tänapäeval isa käitumisviisid enam päris selged ning see on seotud soorollidega laiemalt. „Selleks aga, et mingi kooslus saaks koos püsida on oluline, et rollid on selged,“ ütles Lehtsaar. „Lapse arengu jaoks on oluline, et isa osaleb tema kasvamises või arengus, elab kaasa tema tegemistele. Isa tähendab kindlust ja turvatunnet.“ Lehtsaar lisas, et isaga heas suhtes kasvanud laste heaolu näitajad on kõrgemad ja lapsed on õnnelikumad. „Terve ja positiivse suhte pinnalt võrsub kõrge enesehinnanguga laps, samuti on need lapsed edukamad õpingutes ja töös, oskavad suunata oma tundeid ja käitumist.“

Hannes Hermaküla juhatab sisse Dagmar Kutsari

Dagmar Kutsar – Eesti pereühiskonna tulevik?

Dagmar Kutsar märkis, et Eesti ühiskonda on tulnud väga selgelt uus isa kujund – uhked noored isad jalutavad vankirtega ringi, käivad lastega mänguväljakul jne „Oleme hakanud aktiivselt rääkima isaks olemisest, isapuhkusest ja sellest on edasi arenenud ühise vanemluse või jagatud vanemluse retoorika, mis omakorda tähendab, et mõlemad vanemad hoolitsevad oma laste eest ning võtavad kasvatuslikke ülesandeid.“

Aapo Pukk – “Harmony with her Father” – pilt ja lugu

Ettekannetele järgnes diskussioon, mille juhatasid sisse Reet Roos ja Kaia Kapsta.

„Murettekitav on Eesti ühiskonnas ühe vanemaga kasvavate laste teema, kusjuures hinnanguliselt 25 000 last ei saa teiselt vanemalt elatusabi, mis ühtlasi tähendab, et tõenäoliselt on nõrgenenud ka nende laste ja vanema suhe,“ rääkis Riigikogu sotsiaalkomisjoni liige Reet Roos. „2011. aasta seisuga oli meil ca 60 000 last, kes kasvavad üksikvanemaga perekonnas ja alla vaesuspiiri elab neist 36%, mis kuus teeb kõikide vajaduste peale kokku alla 87 euro,“ lisas SA Väärtustades Elu juht Kaia Kapsta „Samas pere juurest lahkunud vanema motiveeritus lastega suhelda ja neid toetada taandub sellele, millised on isa ja ema omavahelised suhted.“

Konverentsi „Isa või isane?“ korraldas MTÜ Üksikvanema Heaks koostöös SA Väärtustades Elu.

Leave a Reply